Sõbrad kotid

Kotindus on juba varajasest lapsepõlvest väga tihedalt põimunud mu mälestustesse.
Mäletan vanatädi krobelisest nahast raudadega kotti, mis meenutas piletikonduktori oma. Ainult piletööril rippusid kotil lahedad piletirullid, millest ta tellimise peale rebis .
Siis mäletan, et sel samal vanatädil oli linnakott, mille peal oli selline keeratav sulgemise asi. Hiljem sain just sellise kinnitusega punase lakknahast  koti,  millel oli nii pikk kui lühike rihm, pika sai ka ära võtta. Niivõrd lahe kott oli.!
Keskkoolis oli mul jube lahe koolikott, millel oli portfelli lukk ja pikk rihm. Jällegi lisas elule mõnu.
Ülikoolis käisin enda tehtud kahe pika rihmaga nahatükkidest ülisuuremõõtmelise kotiga, kuhu mahtusid vabalt mitmesugused poolikud käsitööd. Suvel asendas teda heledast purjeriidest teravaks õmmeldud servadega kahe pika sangaga valge kott, milles nüüd on laste konstruktorid.
Nüüd vaatan tütre kotinagi. Seal ripub ka päris suur hulk tüdrukute sõpru- kotte.
Ja tõesti – kottidel on oluline osa naise elus.
Kuna Marianne ja Leina Neima kutsuvad meid ka  kotilainele ja üritan  kaasa teha, siis sissejuhatuseks näitan viimatisi edusamme.
Sinirohelise koti kangas kootud juba möödunud aastal, nüüd sai kangakudujate päevaks valmis.
Punasetriibuline on katsetus vormil kudumisest. Panin meie maakonna värve vaheliti.
Mõlemal kotil taaskasutasin voodriks sobivas toonis meete triiksärke.

tekstiilikursus 2009 047 väike
tekstiilikursus 2009 042 väike
tekstiilikursus 2009 051 väike
tekstiilikursus 2009 052 väike

Rubriigid: kangakudumine  

3 Kommentaari postitusele “Sõbrad kotid”

  • Leina ütles...

    Nii sümpaatne on neid isiklikke kotiajaloo märkmeid lugeda ja lausa rõõm, et on oodata Sinugi osalemist! Me oleme väga põnevil ning esimene pääsukene on tänaseks ka laekunud!

     
  • MarianneS ütles...

    ooo, see sinise ja pruunikirju kott võitis esimesest pildist mu südame!

    ja tõesti ootame väga su osavõttu. samuti oleksime hirmus tänulikud, kui saaksid Pärnakatest käsitöösõprade seas pisut sõna levitada :)

     
  • Tiina ütles...

    Aitäh, Marianne!
    Ja eks ma ikka räägin inimestega- kotiteemadel. Ilmselt innustavad eeskuju ja lahedad näidised kõige enam. Seega püüan ennast käivitada esmalt.

     

Kommenteeri